MIDA OODATA
Lätimaa Šveitsiks kutsutud piirkond on eestlaste ammune tuttav. Lugusid Siguldas käimisest teavad vesta vanemad ja vanavanemad, kes autokastides või nõukogude aja bussikestes reisimist meenutades mälestuseks ostetud Sigulda kepikeste ja merevaigu otsingutele asuvad. Gauja rahvuspargi vaheldusrikas maastik ja leidlike inimeste poolt loodu toob seiklejale lõpmatult avastamisrõõmu. Kes on käinud Siguldas, võib kindel olla, et teistkordsel külastusel pole see päris sama koht. Uut on igal aastal. Avastamist väärivad uhked paljandid ja koopad, millele juurdepääs tagatud; toredad mõisahooned ning varemed, mitmed seikluspargid – valiku tegemine võib keeruliseks osutuda.
Lätimaa Šveitsiks kutsutud piirkond on eestlaste ammune tuttav. Lugusid Siguldas käimisest teavad vesta vanemad ja vanavanemad, kes autokastides või nõukogude aja bussikestes reisimist meenutades mälestuseks ostetud Sigulda kepikeste ja merevaigu otsingutele asuvad. Gauja rahvuspargi vaheldusrikas maastik ja leidlike inimeste poolt loodu toob seiklejale lõpmatult avastamisrõõmu. Kes on käinud Siguldas, võib kindel olla, et teistkordsel külastusel pole see päris sama koht. Uut on igal aastal. Avastamist väärivad uhked paljandid ja koopad, millele juurdepääs tagatud; toredad mõisahooned ning varemed, mitmed seikluspargid – valiku tegemine võib keeruliseks osutuda.
MIDA VAADATA
Jalutuskäik läbi väärika Cesise kesklinna. Varasemat tähtsust meenutavad maalilised linnamäed ja Ordulossi varemed. Võimalusel astume sisse Cesise Jaani kirikusse, et imetleda eesti kunstniku Johann Köleri altarimaali.
Teele jääb kaunilt korrastatud Maipark ja loodetavasti näeme mustade luikede paari.
Astume sisse Sigulda Liivi ordu kindlusesse. Rekonstrueeritud mõisahoonete taga on veel mõned müürijupid, käigud ja trepid kunagisest ordurüütlite kindlusest. Kompleks on korrastatud 2012.aastal ja paljude Siguldas varem käinud külastajate jaoks on see uus vaatamisväärsus.
Soovi korral paneme oma osavuse proovile jõe kaldal asuvas Tarzani seikluspargis. Seikluspargis on mitme tasemega ronimisrajad, lisaks suvekelgurada ja katapuldihüppe võimalus.
Naudime vaateid 45 m kõrguselt köisraudtee gondlist Gauja jõe orule ja tema äärde rajatud kindlustele ja lossidele. Hiljuti uuenduskuuri läbinud gondel sõidab 1,1 km umbes 20 minutiga.
Turaida kindluse punastest tellistest tornid on justkui Sigulda majakaks. Muuseum-reservaadis on piiskop Alberti kindlusehooned, torn, liivlaste muuseumimaja ja hilisemad mõisahooned. Neile lisaks ka suur Laulupeopark ja Turaida Roosi haud kiriku kõrval.
Maaliline Ligatne. Ligatne on liivakivipaljandite vahele rajatud paberivabriku töölisasula, kus pehme kivi võimaldas elanikel sellesse raiuda eri korrustel asuvaid keldreid. Keldritega tutvumiseks on tänapäeval korralik laudtee ja trepid. Osa keldreid on veel kasutusel, kuid mõnesse saab lihtsalt sisse piiluda.
Soovi korral külastus endisesse üleliidulise tähtsusega tuumavarjendisse Ligatne rehabilitatsioonikeskuse all.
Austustvääriva ajalooga Ungurmuiza mõisahoone.
Peatus Valmieras või põige looduslikult imeilusate Vaidava paljandite juurde Sietiņiezis (põhimaanteelt kõrvalepõige umbes 12 km). Need on Baltimaade suurimad valge liivakivi paljandid, kus mööda loodusrada kõndides näeb Gauja jõele ja parklast paljanditeni ei ole palju jalavaeva.
Jalutuskäik läbi väärika Cesise kesklinna. Varasemat tähtsust meenutavad maalilised linnamäed ja Ordulossi varemed. Võimalusel astume sisse Cesise Jaani kirikusse, et imetleda eesti kunstniku Johann Köleri altarimaali.
Teele jääb kaunilt korrastatud Maipark ja loodetavasti näeme mustade luikede paari.
Astume sisse Sigulda Liivi ordu kindlusesse. Rekonstrueeritud mõisahoonete taga on veel mõned müürijupid, käigud ja trepid kunagisest ordurüütlite kindlusest. Kompleks on korrastatud 2012.aastal ja paljude Siguldas varem käinud külastajate jaoks on see uus vaatamisväärsus.
Soovi korral paneme oma osavuse proovile jõe kaldal asuvas Tarzani seikluspargis. Seikluspargis on mitme tasemega ronimisrajad, lisaks suvekelgurada ja katapuldihüppe võimalus.
Naudime vaateid 45 m kõrguselt köisraudtee gondlist Gauja jõe orule ja tema äärde rajatud kindlustele ja lossidele. Hiljuti uuenduskuuri läbinud gondel sõidab 1,1 km umbes 20 minutiga.
Turaida kindluse punastest tellistest tornid on justkui Sigulda majakaks. Muuseum-reservaadis on piiskop Alberti kindlusehooned, torn, liivlaste muuseumimaja ja hilisemad mõisahooned. Neile lisaks ka suur Laulupeopark ja Turaida Roosi haud kiriku kõrval.
Maaliline Ligatne. Ligatne on liivakivipaljandite vahele rajatud paberivabriku töölisasula, kus pehme kivi võimaldas elanikel sellesse raiuda eri korrustel asuvaid keldreid. Keldritega tutvumiseks on tänapäeval korralik laudtee ja trepid. Osa keldreid on veel kasutusel, kuid mõnesse saab lihtsalt sisse piiluda.
Soovi korral külastus endisesse üleliidulise tähtsusega tuumavarjendisse Ligatne rehabilitatsioonikeskuse all.
Austustvääriva ajalooga Ungurmuiza mõisahoone.
Peatus Valmieras või põige looduslikult imeilusate Vaidava paljandite juurde Sietiņiezis (põhimaanteelt kõrvalepõige umbes 12 km). Need on Baltimaade suurimad valge liivakivi paljandid, kus mööda loodusrada kõndides näeb Gauja jõele ja parklast paljanditeni ei ole palju jalavaeva.
Igal reisijal peab olema reisil kaasas kehtiv pass või ID kaart!
Soovitame vormistada reisi – tervisekindlustuse.
INFO :
Reisibüroo PEREREISID
Tartu 51003, Ülikooli 12,
tel. 742 0339, 52 26257, 631 3645
e-mail: [email protected] www.perereisid.ee
Soovitame vormistada reisi – tervisekindlustuse.
INFO :
Reisibüroo PEREREISID
Tartu 51003, Ülikooli 12,
tel. 742 0339, 52 26257, 631 3645
e-mail: [email protected] www.perereisid.ee