REISILE MINNES ÄRGE UNUSTAGE TERVISEKINDLUSTUST!
Pakume Teile kindlustusfirma SALVA reisikindlustust.
Perereisid OÜ on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud kindlustusagentide nimekirja, mida saab kontrollida www.fi.ee.
Kindlustusandja on Salva Kindlustuse As.
Kas teha reisikindlustus?
Eesti haigekassa informatsiooni põhjal saavad eestlased Euroopas esmast arstiabi tasuta
Eesti haigekassa väljastab ravikindlustuskaarte, mille alusel saab Euroopa Liidu maades tasuta arstiabi. Ravikindlustuskaart tagab võrdse kohtlemise sealsete kindlustatutega. Dokumendi ettenäitamisel saab hädas inimene tasuta abi kohalikust haiglast, kes hiljem saadab arve Eesti haigekassale (v.a. plaaniline eesmärk teises riigis arstiabi saada).
Kas euroliitu reisija peaks ostma reisikindlustuspoliisi?
Kindlasti, sest haigekassa ravikaardi alusel hüvitatakse ainult otsene raviteenus, näiteks raviprotseduurid ja operatsioonid.
Inimese enda kanda jääb üldjuhul:
- visiiditasu, mis on reeglina palju kõrgem Eestis rakendatavast tasust (näiteks naaberriigis Soomes on visiiditasu 22 ja haigla vooditasu 26 eurot, mis on mitmeid kordi kallim, kui reisikindlustuspoliisi maksumus)
- ravimite ostmine
- transpordikulud, sealhulgas paljudel juhtudel ka kiirabitransport
- arstile sularahas tasutud arved
- haiglapäeva tasu (patsiendi omavastutus),
- repatrieerimine ehk kannatanu kodumaale toimetamine, mis on enamasti kõige kulukam osa reisikahjust
Kõik loetletud kulud hüvitab reisikindlustus.
Lisaks: riiklik ravikindlustus ei hüvita eraarstide ja –kliinikute raviteenust, aga näiteks turismikeskustes teenindavad välismaalasi tavaliselt hotelliarstid, kes on reeglina eraarstid. Ka on paljude EL-i riikide riiklikud raviasutused üle koormatud ja pikkade ravijärjekordadega, nii et välismaalane satub esmajärjekorras eraarsti juurde. Seega - äärmiselt mõtlematu oleks tulevikus jääda lootma „tasuta arstiabile“ Euroopa Liidu liikmesriikides ja säästa reisikindlustuse poliisi arvelt mõnikümmend krooni reisiraha.
Kui ka on lootust, et osa ravikuludest kompenseerib liikmesriigi riiklik süsteem, siis suur argument reisipoliisi kasuks on ju ka see, et reisikindlustus tagab kindlustusabi partneri kaasabil ka ravi organiseerimise ja kindlustatu kojutoimetamise, mis muidu jääks kannatanu omaste või tööandja korraldada ja kanda.
Ja viimane kuid mitte vähemtähtis asi - kindlustusfirmad pakvad lisaks tervisekaitsele ka reisitõrke lisakaitset, mis sisaldab teatavasti kaitset ka teiste reisimisega kaasnevate riskide vastu nagu reisi tühistamine, katkestamine ja pagasikahjud, mis pole mitte sugugi väike osa meie reisikahjudest.
Kuidas peab reisikindlustuse ostnud inimene välismaal arsti juurde sattudes käituma?
Reisikindlustuse lepingu sõlmimisel tuleb rõhutada, et reisikindlustuse poliis või poliisiga kaasa antav plastkaart ei ole krediitkaart. Seega, seda arstile ette näidates, ei anta kohe „tasuta“ arstiabi.
- Kui tegemist on väikese raviarvega ja kannatanul on kaasas nii palju raha, siis on mõistlik see kohapeal ise tasuda. Eestisse tagasi tulles esitab kindlustatu raviarved kindlustusfirma kahjukäsitlusse ja nende alusel tagastatakse talle tema poolt tasutud raha.
- Kui arst on välismaal kirjutanud välja ka ravimid, mille kindlustatu on ostnud apteegist, siis jällegi tagasi tulles Eestisse esitab kindlustatu raviarved Ifi kahjukäsitlusse ja nende alusel tagastatakse talle tema poolt tasutud raha.
- Kui kannatanul ei ole raha, et tasuda ravi ja ravimite eest, siis peab kannatanu ise telefoni teel ühendust võtma meie esmaabipartneriga SOS. Tuleb vastata SOS-i töötaja küsimustele: millises riigis ta on, mis temaga on juhtunud, mis haiglas/arstiasutuses ta on. Sellisel juhul organiseerib SOS vastavad tasumise garantiikirjad haigla/arsti ja kindlustusfirma vahel ja kannatanul ei tule tõepoolest ise kohapeal midagi tasuda.
Ravikindlustuskaart
Euroopasse reisima minnes tasub kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaart, millega saab arstiabi võrdselt kohalikega.
Eesti Haigekassa välissuhete osakonna juhataja Linda Sassian soovitab Euroopasse reisima minnes kaasa võtta tasuta Euroopa ravikindlustuskaart, mille saab haigekassast kätte kümne päeva jooksul.
Euroopa ravikindlustuskaart võimaldab saada arstiabi ükskõik millises Euroopa Liidu riigis viibides võrdsetel tingimustel inimestega, kes selles riigis elavad ja on seal kindlustatud. Kaarti saab kasutada riiklikku süsteemi kuuluvates või kohalike haigekassadega lepingut omavates raviasutustes.
Siiski ei saa teise riiki minna enda ravimise eesmärgil. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud kohapeal viibimise ajal, olema meditsiiniliselt põhjendatud ning arst peab arvesse võtma eeldatavat riigis viibimise kestust ja tervishoiuteenuse olemust.
Tasuta abi ei saa
Euroopa ravikindlustuskaart ei anna õigust tasuta arstiabile. Inimest koheldakse kui kohalikku kindlustatud elanikku ning sellest tulenevalt peab ka Euroopa ravikindlustuskaardi esitaja maksma täpselt samasugused omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu, mingi protsent teenuse maksumusest).
Kui inimene läheb näiteks Soome ja tal tekib seal vajadus arstiabi järele, näitab ta sealses raviasutuses oma Euroopa ravikindlustuskaarti ning maksab Soomes kehtiva visiiditasu, mis on keskmiselt 11–22 eurot. Juhul kui on sõlmitud ka reisikindlustus, on võimalik makstud omavastutustasu Eestisse naastes kindlustusfirmalt tagasi taotleda.
Reisikindlustuse soovitab Eesti Haigekassa lisaks Euroopa ravikindlustuskaardile alati sõlmida, sest reisikindlustus hüvitab ka need kulud, mida Euroopa ravikindlustuskaardi alusel pole võimalik hüvitada.
Nendeks kuludeks on eelmainitud visiiditasud, riikidevaheline transport ja eraarsti juures tehtud kulutused. Samas ei aita reisikindlustus alati rasedate ja krooniliste haigete puhul, siis tuleb ikka appi Euroopa ravikindlustuskaart.
ELis reisivad inimesed, kellel on sel ajal vaja hapnikuteraapiat või hemodialüüsi, saavad neid teenuseid Euroopa ravikindlustuskaardi alusel ning eelnevat nõusolekut haigekassast taotleda pole vaja.
Kindlasti tuleb teenuse saamiseks võtta ühendust dialüüsi või hapnikuteraapiat osutava raviasutusega ning leppida kokku teenuse osutamise aeg.
Euroopa ravikindlustuskaarti saab taotleda vähemalt 15-aastane inimene, kellel on pass või ID-kaart. Kuni 19-aastasele saab kaarti taotleda ka lapsevanem või esindaja.
Ravikindlustuskaart väljastatakse alla 19-aastastele kehtivusajaga 5 aastat, kuid mitte kauemaks kui 19-aastaseks saamiseni. Vähemalt 19-aastasele isikule väljastatakse kaart kehtivusajaga kuni kolm aastat, kuid mitte kauemaks kui kindlustuse kestus.
Euroopa ravikindlustuskaarti saab taotleda ainult siis, kui on kehtiv ravikindlustus Eesti Haigekassas.
Taotluse vorm on olemas haigekassa koduleheküljel, Eesti Posti postkontorites ja haigekassa piirkondlike osakondade klienditeeninduse büroodes.
Kaardi saab kätte lihtkirjaga sellel aadressil, mis on registreeritud haigekassa andmebaasis või mille inimene on tellimisel avaldusele märkinud või haigekassa klienditeeninduse büroost. Euroopa ravikindlustuskaardi saab kätte kümne päeva jooksul ning see on tasuta.
Asenduskaart aitab
Tihti kardavad inimesed, et kuna kaart on eestikeelne, ei saada sellest teistes riikides aru. Euroopa ravikindlustuskaart on eestikeelne sellepärast, et tulenevalt ELi seadustest väljastavad kõik liikmesriigid selle oma riigikeeles.
Kreekas väljastatud kaardid on kreekakeelsed, Saksamaal väljastatud kaardid saksakeelsed jne. Kaardi sisu ja vorm on aga igal pool ühtne ning seetõttu saavad kõik kaardil olevast infost aru.
Kui on juhtunud, et reis tuleb ootamatult ja inimene ei jõua Euroopa ravikindlustuskaarti taotleda, on tal võimalik võtta kaasa Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaat.
Asenduskaarti väljastavad haigekassa klienditeenindusbürood. Asendussertifikaat kehtib kuni kolm kuud.
Taotlemine
Taotlemise võimalused:
• kodanikuportaali https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/reisimine_1/euroopa_ravikindlustuskaardi_tellimine
• tuua taotlus ise klienditeeninduse büroosse
• saata taotlus haigekassasse postiga
• saata taotlus haigekassasse digitaalselt allkirjastatuna e-postiga
Taotluse vorm on olemas haigekassa koduleheküljel, Eesti Posti postkontorites ja haigekassa piirkondlike osakondade klienditeeninduses.
Pakume Teile kindlustusfirma SALVA reisikindlustust.
Perereisid OÜ on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud kindlustusagentide nimekirja, mida saab kontrollida www.fi.ee.
Kindlustusandja on Salva Kindlustuse As.
Kas teha reisikindlustus?
Eesti haigekassa informatsiooni põhjal saavad eestlased Euroopas esmast arstiabi tasuta
Eesti haigekassa väljastab ravikindlustuskaarte, mille alusel saab Euroopa Liidu maades tasuta arstiabi. Ravikindlustuskaart tagab võrdse kohtlemise sealsete kindlustatutega. Dokumendi ettenäitamisel saab hädas inimene tasuta abi kohalikust haiglast, kes hiljem saadab arve Eesti haigekassale (v.a. plaaniline eesmärk teises riigis arstiabi saada).
Kas euroliitu reisija peaks ostma reisikindlustuspoliisi?
Kindlasti, sest haigekassa ravikaardi alusel hüvitatakse ainult otsene raviteenus, näiteks raviprotseduurid ja operatsioonid.
Inimese enda kanda jääb üldjuhul:
- visiiditasu, mis on reeglina palju kõrgem Eestis rakendatavast tasust (näiteks naaberriigis Soomes on visiiditasu 22 ja haigla vooditasu 26 eurot, mis on mitmeid kordi kallim, kui reisikindlustuspoliisi maksumus)
- ravimite ostmine
- transpordikulud, sealhulgas paljudel juhtudel ka kiirabitransport
- arstile sularahas tasutud arved
- haiglapäeva tasu (patsiendi omavastutus),
- repatrieerimine ehk kannatanu kodumaale toimetamine, mis on enamasti kõige kulukam osa reisikahjust
Kõik loetletud kulud hüvitab reisikindlustus.
Lisaks: riiklik ravikindlustus ei hüvita eraarstide ja –kliinikute raviteenust, aga näiteks turismikeskustes teenindavad välismaalasi tavaliselt hotelliarstid, kes on reeglina eraarstid. Ka on paljude EL-i riikide riiklikud raviasutused üle koormatud ja pikkade ravijärjekordadega, nii et välismaalane satub esmajärjekorras eraarsti juurde. Seega - äärmiselt mõtlematu oleks tulevikus jääda lootma „tasuta arstiabile“ Euroopa Liidu liikmesriikides ja säästa reisikindlustuse poliisi arvelt mõnikümmend krooni reisiraha.
Kui ka on lootust, et osa ravikuludest kompenseerib liikmesriigi riiklik süsteem, siis suur argument reisipoliisi kasuks on ju ka see, et reisikindlustus tagab kindlustusabi partneri kaasabil ka ravi organiseerimise ja kindlustatu kojutoimetamise, mis muidu jääks kannatanu omaste või tööandja korraldada ja kanda.
Ja viimane kuid mitte vähemtähtis asi - kindlustusfirmad pakvad lisaks tervisekaitsele ka reisitõrke lisakaitset, mis sisaldab teatavasti kaitset ka teiste reisimisega kaasnevate riskide vastu nagu reisi tühistamine, katkestamine ja pagasikahjud, mis pole mitte sugugi väike osa meie reisikahjudest.
Kuidas peab reisikindlustuse ostnud inimene välismaal arsti juurde sattudes käituma?
Reisikindlustuse lepingu sõlmimisel tuleb rõhutada, et reisikindlustuse poliis või poliisiga kaasa antav plastkaart ei ole krediitkaart. Seega, seda arstile ette näidates, ei anta kohe „tasuta“ arstiabi.
- Kui tegemist on väikese raviarvega ja kannatanul on kaasas nii palju raha, siis on mõistlik see kohapeal ise tasuda. Eestisse tagasi tulles esitab kindlustatu raviarved kindlustusfirma kahjukäsitlusse ja nende alusel tagastatakse talle tema poolt tasutud raha.
- Kui arst on välismaal kirjutanud välja ka ravimid, mille kindlustatu on ostnud apteegist, siis jällegi tagasi tulles Eestisse esitab kindlustatu raviarved Ifi kahjukäsitlusse ja nende alusel tagastatakse talle tema poolt tasutud raha.
- Kui kannatanul ei ole raha, et tasuda ravi ja ravimite eest, siis peab kannatanu ise telefoni teel ühendust võtma meie esmaabipartneriga SOS. Tuleb vastata SOS-i töötaja küsimustele: millises riigis ta on, mis temaga on juhtunud, mis haiglas/arstiasutuses ta on. Sellisel juhul organiseerib SOS vastavad tasumise garantiikirjad haigla/arsti ja kindlustusfirma vahel ja kannatanul ei tule tõepoolest ise kohapeal midagi tasuda.
Ravikindlustuskaart
Euroopasse reisima minnes tasub kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaart, millega saab arstiabi võrdselt kohalikega.
Eesti Haigekassa välissuhete osakonna juhataja Linda Sassian soovitab Euroopasse reisima minnes kaasa võtta tasuta Euroopa ravikindlustuskaart, mille saab haigekassast kätte kümne päeva jooksul.
Euroopa ravikindlustuskaart võimaldab saada arstiabi ükskõik millises Euroopa Liidu riigis viibides võrdsetel tingimustel inimestega, kes selles riigis elavad ja on seal kindlustatud. Kaarti saab kasutada riiklikku süsteemi kuuluvates või kohalike haigekassadega lepingut omavates raviasutustes.
Siiski ei saa teise riiki minna enda ravimise eesmärgil. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud kohapeal viibimise ajal, olema meditsiiniliselt põhjendatud ning arst peab arvesse võtma eeldatavat riigis viibimise kestust ja tervishoiuteenuse olemust.
Tasuta abi ei saa
Euroopa ravikindlustuskaart ei anna õigust tasuta arstiabile. Inimest koheldakse kui kohalikku kindlustatud elanikku ning sellest tulenevalt peab ka Euroopa ravikindlustuskaardi esitaja maksma täpselt samasugused omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu, mingi protsent teenuse maksumusest).
Kui inimene läheb näiteks Soome ja tal tekib seal vajadus arstiabi järele, näitab ta sealses raviasutuses oma Euroopa ravikindlustuskaarti ning maksab Soomes kehtiva visiiditasu, mis on keskmiselt 11–22 eurot. Juhul kui on sõlmitud ka reisikindlustus, on võimalik makstud omavastutustasu Eestisse naastes kindlustusfirmalt tagasi taotleda.
Reisikindlustuse soovitab Eesti Haigekassa lisaks Euroopa ravikindlustuskaardile alati sõlmida, sest reisikindlustus hüvitab ka need kulud, mida Euroopa ravikindlustuskaardi alusel pole võimalik hüvitada.
Nendeks kuludeks on eelmainitud visiiditasud, riikidevaheline transport ja eraarsti juures tehtud kulutused. Samas ei aita reisikindlustus alati rasedate ja krooniliste haigete puhul, siis tuleb ikka appi Euroopa ravikindlustuskaart.
ELis reisivad inimesed, kellel on sel ajal vaja hapnikuteraapiat või hemodialüüsi, saavad neid teenuseid Euroopa ravikindlustuskaardi alusel ning eelnevat nõusolekut haigekassast taotleda pole vaja.
Kindlasti tuleb teenuse saamiseks võtta ühendust dialüüsi või hapnikuteraapiat osutava raviasutusega ning leppida kokku teenuse osutamise aeg.
Euroopa ravikindlustuskaarti saab taotleda vähemalt 15-aastane inimene, kellel on pass või ID-kaart. Kuni 19-aastasele saab kaarti taotleda ka lapsevanem või esindaja.
Ravikindlustuskaart väljastatakse alla 19-aastastele kehtivusajaga 5 aastat, kuid mitte kauemaks kui 19-aastaseks saamiseni. Vähemalt 19-aastasele isikule väljastatakse kaart kehtivusajaga kuni kolm aastat, kuid mitte kauemaks kui kindlustuse kestus.
Euroopa ravikindlustuskaarti saab taotleda ainult siis, kui on kehtiv ravikindlustus Eesti Haigekassas.
Taotluse vorm on olemas haigekassa koduleheküljel, Eesti Posti postkontorites ja haigekassa piirkondlike osakondade klienditeeninduse büroodes.
Kaardi saab kätte lihtkirjaga sellel aadressil, mis on registreeritud haigekassa andmebaasis või mille inimene on tellimisel avaldusele märkinud või haigekassa klienditeeninduse büroost. Euroopa ravikindlustuskaardi saab kätte kümne päeva jooksul ning see on tasuta.
Asenduskaart aitab
Tihti kardavad inimesed, et kuna kaart on eestikeelne, ei saada sellest teistes riikides aru. Euroopa ravikindlustuskaart on eestikeelne sellepärast, et tulenevalt ELi seadustest väljastavad kõik liikmesriigid selle oma riigikeeles.
Kreekas väljastatud kaardid on kreekakeelsed, Saksamaal väljastatud kaardid saksakeelsed jne. Kaardi sisu ja vorm on aga igal pool ühtne ning seetõttu saavad kõik kaardil olevast infost aru.
Kui on juhtunud, et reis tuleb ootamatult ja inimene ei jõua Euroopa ravikindlustuskaarti taotleda, on tal võimalik võtta kaasa Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaat.
Asenduskaarti väljastavad haigekassa klienditeenindusbürood. Asendussertifikaat kehtib kuni kolm kuud.
Taotlemine
Taotlemise võimalused:
• kodanikuportaali https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/reisimine_1/euroopa_ravikindlustuskaardi_tellimine
• tuua taotlus ise klienditeeninduse büroosse
• saata taotlus haigekassasse postiga
• saata taotlus haigekassasse digitaalselt allkirjastatuna e-postiga
Taotluse vorm on olemas haigekassa koduleheküljel, Eesti Posti postkontorites ja haigekassa piirkondlike osakondade klienditeeninduses.