Programm ja hind on esialgsed.
Põhjamere lõuna- ja idakallastel tõusu– ja mõõnavetest kujundatud Padumere rannikualadelt leiame kaduva keelega väikerahva – friisid. Mitmesse eri piirkonda laiali paisatud friisidel, kellest suurim rühm elab Hollandi Friisimaal omanimelises provintsis, on palju keelemurdeid, kuid tänapäeval vähe kõnelejaid. Reis viib meid Madalmaadest läbi Friisi armsate asulate ja provintsi pealinna Leeuwardeni (friisi keeles Ljouwert) Saksamaa friiside aladeni, tutvustades mere-äärse rahva oskusi suuri laevu ehitada, nautida rahvuslikuks joogiks kujunenud teetseremooniat ja mõista loodete mõju rannarahva eluviisile. Vesi on siin läbiv mõiste, kas kanalites või Padumere (hollandi keeles Waddenzee, saksa keeles Wattenmeer) kallastel. Palju nimesid, madal ala on üks – kord on ta vees, kord paljas merepõhi. Mõõna ajal paljastuv põhjamuda on hea viis uurida, mida või keda taganev vesi kaasa ei jõudnud viia ja kuidas pinnas vee taandumisel jala all tundub. Suurtest liivadüünidest kujunenud Friisi saartest jõuame kohaliku praami abiga Spiekeroogi randa, imetleme saare loodust ja maalilist külakest.
1.päev Kogunemine Tallinna lennujaamas kell 5.30. Lend Amsterdami lennufirma AirBaltic lennuga kell 7.35 - 9.00. Amsterdami lennujaamas ootab meid buss, mis viib meid alustuseks Zaandamisse Zaanse Schansi vabaõhumuuseumi. Esmatutvus tüüpiliste puu-jalanõude valmistamise ja hollandi juustudega. Näeme traditsioonilist arhitektuuri – madalaid talumaju ja iseloomulikke tuulikuid.
Põhja-Hollandi ühendustee Friisimaaga on üle vete kulgev Afsluitdijki tammi hiigelsuur ehitis, mille alguses saame väikese fotopeatuse teha.
Friisimaa ainus sadamalinn Harlingen on ka Hollandi ainsa autentsel viisil savist glasuuritud kahhelkivide tootja. Nn Delfti fajansi stiilis valmistatud kahhelkivid ja plaadid on käsitöö, mida meistrid kohalikus tehasepoes uhkusega näitavad ja selgitusi jagavad. Kõige ilusamaks Friisimaa linnaks tituleeritud Harlingenis on sadu restaureeritud hooneid – ajaloolised kaubaaidad, kuurid ja kanalimajad. See on kui elav vabaõhumuuseum, kus ka omal käel jalutamisaega jääb. Ööbima sõidame provintsi keskusesse Leeuwardenisse. Vana Oldehove on Pisa torni Hollandi variant. Juba ehitamise ajal viltuvajunud torn ei saavutanud kunagi loodetud kõrgust, kuid on nüüd Leeuwardeni külastajate meelis-vaatamisväärsus. Ööbimine kesklinna lähedal *** hotellis.
2.päev Teeme valiku nn üheteistkümne väikese Friisi linnakese vahel. (valik võib veidi muutuda). Hindeloopen. Imeilus asula Ijsselmeeri ääres, kus soolased meretuuled justkui purjetajate lauluviise helistavad. Ja seda friisi keeles! Siin aetakse asju omal viisil. Tänu ühendusteele üle vee jõudis linna moekas sitsiriie ja kirkavärvilist kangast kasutades said 19. saj Hindeloopeni elanikest omamoodi moeloojad. Kirjut riietust ja omamoodi lillemustriga kaunistusmotiive võib siin praegugi kohata.
Idülliline Ijlst - valge pleegitatud pesu linn. Puidutööstusega Ijlstis laiusid paljud väikesed rohelised aialapid, mille kunagise eesmärgi pesu pleegitamise on unustusehõlma viinud moodsad pesumasinad. Romantilised rohelapid jõe kaldal loovad aga erilise tunde, mida enam mujalt ei kohta.
Sneek- veespordilinn ja endine ühendustee Leeuwardeni ja rikka Lääne-Hollandi vahel. Omapärane uhke veevärav on Sneeki sümboliks. Ööbimine samas hotellis Leeuwardenis.
3.päev Päev algab sõiduga Hollandist Saksamaale. Leer, sarmiga Ida-Friisi värav, avab uksed kohalike kommete juurde. Väikesed poekesed ja teetoad vanalinnas on päris omamoodi ja meiegi teeme nii nagu nemad - Büntingi teemuuseumis maitseme teed rosinasaia ja võiga. Peale kosutavat teetseremooniat jalgsituur vanalinnas. Mismoodi siinne rahvas elas, näeme Samsoni majas kohalikus muuseumis. Ööbimine Leeris kesklinnas **** hotellis.
4.päev Jever – Ida-Friisi keskus Saksamaal on õllesõprade seas tuntud Jeveri Pilsneri õllepruuli asukohana. Turistid naudivad Jeveri kindluse külastust, selle barokseid saale ja giidide värvikaid lugusid friiside hiilgeaegadest. Suundume Põhjamere ranniku poole ja teeme peatuse Neuharlingersieli krevetipüügilaevade sadama kanali ääres. See on kui hubane elutuba, kus kohalikud friisi teed või hoopis õlut joovad ja küla kõik suuremad sündmused toimuvad. Pealelõunal suundume tänapäevasesse sadamasse, kust praam meid 45 minutiga Spiekeroogi saarele viib.
Rohelist Spiekeroogi saart ümbritseb liivaluidete maastik, mille paremaks tundma õppimiseks teeme paaritunnise jalgsituuri. Kes peab lugu külaelu-idüllist mööda romantilisi tänavakesi jalutades, on täpselt õiges kohas. Tänavaid ääristavad laiade puukroonide keskel asuvad imearmsad saartele tüüpilised Friisi majad erinevate kohvikute ja poekestega. Jääb vaba aega einestamiseks ja saare rahu nautimiseks.
Ööbimine samas hotellis Leeris.
5. päev Matk soovijatele Padumere mudast põhja mööda kestab umbes 2 tundi. Et mitte tõusuvete kätte jääda, sest loodusjõud on tugevam kui inimese soov hommikul magada, peame merepõhja avastama varahommikul. Sammume kummijalanõudega või lausa kummikutega savimudasel pinnasel, lootes leida elusliike, kellega tutvust teha. Veidi muda on garanteeritud või rohkem!
Peale tunnist sõitu jõuame Krummhörni piirkonda tutvuma kohalike soolaniitude, külade ja vaatamisväärsustega. Kaluriküla Greetsiel - suurim spetsiaalsete Põhjamere krevettide või garneelide püügiks mõeldud purjepaatide sadam on turistile tõeliselt maaliline elamus. Kaksiktuulikutest, kanalitest ja viilkatustega majadest saame pildi omal käel ringi lonkimise käigus. Käime Pilsumi tuletorni ümbruses, mille lähedal vastupidiselt endisi mereveega üleujutatavaid ökosüsteeme soolaniitude näol taastada püütakse. Teele jääb kraavide ja kaitsetammide vahel asuvaid friisi külasid. Ööbimine taas Leeris.
6. päev Papenburgis asuva Meyer Werft kruiisi-laevaehitustehase külastus viib meid ookeanihiiglaste juurde. Näeme ehitusdokkides moodsate kruiisilaevade valmimist, mille vanemad õed-vennad Norra vetes ringi tuuritavad. Populaarne turistide külastuskoht on valmis saanud uue külastuskeskuse.
Sõit Amsterdami. Õhtune lend Amsterdam-Riia-Tallinn kell 18.35 – 00.05.
Põhjamere lõuna- ja idakallastel tõusu– ja mõõnavetest kujundatud Padumere rannikualadelt leiame kaduva keelega väikerahva – friisid. Mitmesse eri piirkonda laiali paisatud friisidel, kellest suurim rühm elab Hollandi Friisimaal omanimelises provintsis, on palju keelemurdeid, kuid tänapäeval vähe kõnelejaid. Reis viib meid Madalmaadest läbi Friisi armsate asulate ja provintsi pealinna Leeuwardeni (friisi keeles Ljouwert) Saksamaa friiside aladeni, tutvustades mere-äärse rahva oskusi suuri laevu ehitada, nautida rahvuslikuks joogiks kujunenud teetseremooniat ja mõista loodete mõju rannarahva eluviisile. Vesi on siin läbiv mõiste, kas kanalites või Padumere (hollandi keeles Waddenzee, saksa keeles Wattenmeer) kallastel. Palju nimesid, madal ala on üks – kord on ta vees, kord paljas merepõhi. Mõõna ajal paljastuv põhjamuda on hea viis uurida, mida või keda taganev vesi kaasa ei jõudnud viia ja kuidas pinnas vee taandumisel jala all tundub. Suurtest liivadüünidest kujunenud Friisi saartest jõuame kohaliku praami abiga Spiekeroogi randa, imetleme saare loodust ja maalilist külakest.
1.päev Kogunemine Tallinna lennujaamas kell 5.30. Lend Amsterdami lennufirma AirBaltic lennuga kell 7.35 - 9.00. Amsterdami lennujaamas ootab meid buss, mis viib meid alustuseks Zaandamisse Zaanse Schansi vabaõhumuuseumi. Esmatutvus tüüpiliste puu-jalanõude valmistamise ja hollandi juustudega. Näeme traditsioonilist arhitektuuri – madalaid talumaju ja iseloomulikke tuulikuid.
Põhja-Hollandi ühendustee Friisimaaga on üle vete kulgev Afsluitdijki tammi hiigelsuur ehitis, mille alguses saame väikese fotopeatuse teha.
Friisimaa ainus sadamalinn Harlingen on ka Hollandi ainsa autentsel viisil savist glasuuritud kahhelkivide tootja. Nn Delfti fajansi stiilis valmistatud kahhelkivid ja plaadid on käsitöö, mida meistrid kohalikus tehasepoes uhkusega näitavad ja selgitusi jagavad. Kõige ilusamaks Friisimaa linnaks tituleeritud Harlingenis on sadu restaureeritud hooneid – ajaloolised kaubaaidad, kuurid ja kanalimajad. See on kui elav vabaõhumuuseum, kus ka omal käel jalutamisaega jääb. Ööbima sõidame provintsi keskusesse Leeuwardenisse. Vana Oldehove on Pisa torni Hollandi variant. Juba ehitamise ajal viltuvajunud torn ei saavutanud kunagi loodetud kõrgust, kuid on nüüd Leeuwardeni külastajate meelis-vaatamisväärsus. Ööbimine kesklinna lähedal *** hotellis.
2.päev Teeme valiku nn üheteistkümne väikese Friisi linnakese vahel. (valik võib veidi muutuda). Hindeloopen. Imeilus asula Ijsselmeeri ääres, kus soolased meretuuled justkui purjetajate lauluviise helistavad. Ja seda friisi keeles! Siin aetakse asju omal viisil. Tänu ühendusteele üle vee jõudis linna moekas sitsiriie ja kirkavärvilist kangast kasutades said 19. saj Hindeloopeni elanikest omamoodi moeloojad. Kirjut riietust ja omamoodi lillemustriga kaunistusmotiive võib siin praegugi kohata.
Idülliline Ijlst - valge pleegitatud pesu linn. Puidutööstusega Ijlstis laiusid paljud väikesed rohelised aialapid, mille kunagise eesmärgi pesu pleegitamise on unustusehõlma viinud moodsad pesumasinad. Romantilised rohelapid jõe kaldal loovad aga erilise tunde, mida enam mujalt ei kohta.
Sneek- veespordilinn ja endine ühendustee Leeuwardeni ja rikka Lääne-Hollandi vahel. Omapärane uhke veevärav on Sneeki sümboliks. Ööbimine samas hotellis Leeuwardenis.
3.päev Päev algab sõiduga Hollandist Saksamaale. Leer, sarmiga Ida-Friisi värav, avab uksed kohalike kommete juurde. Väikesed poekesed ja teetoad vanalinnas on päris omamoodi ja meiegi teeme nii nagu nemad - Büntingi teemuuseumis maitseme teed rosinasaia ja võiga. Peale kosutavat teetseremooniat jalgsituur vanalinnas. Mismoodi siinne rahvas elas, näeme Samsoni majas kohalikus muuseumis. Ööbimine Leeris kesklinnas **** hotellis.
4.päev Jever – Ida-Friisi keskus Saksamaal on õllesõprade seas tuntud Jeveri Pilsneri õllepruuli asukohana. Turistid naudivad Jeveri kindluse külastust, selle barokseid saale ja giidide värvikaid lugusid friiside hiilgeaegadest. Suundume Põhjamere ranniku poole ja teeme peatuse Neuharlingersieli krevetipüügilaevade sadama kanali ääres. See on kui hubane elutuba, kus kohalikud friisi teed või hoopis õlut joovad ja küla kõik suuremad sündmused toimuvad. Pealelõunal suundume tänapäevasesse sadamasse, kust praam meid 45 minutiga Spiekeroogi saarele viib.
Rohelist Spiekeroogi saart ümbritseb liivaluidete maastik, mille paremaks tundma õppimiseks teeme paaritunnise jalgsituuri. Kes peab lugu külaelu-idüllist mööda romantilisi tänavakesi jalutades, on täpselt õiges kohas. Tänavaid ääristavad laiade puukroonide keskel asuvad imearmsad saartele tüüpilised Friisi majad erinevate kohvikute ja poekestega. Jääb vaba aega einestamiseks ja saare rahu nautimiseks.
Ööbimine samas hotellis Leeris.
5. päev Matk soovijatele Padumere mudast põhja mööda kestab umbes 2 tundi. Et mitte tõusuvete kätte jääda, sest loodusjõud on tugevam kui inimese soov hommikul magada, peame merepõhja avastama varahommikul. Sammume kummijalanõudega või lausa kummikutega savimudasel pinnasel, lootes leida elusliike, kellega tutvust teha. Veidi muda on garanteeritud või rohkem!
Peale tunnist sõitu jõuame Krummhörni piirkonda tutvuma kohalike soolaniitude, külade ja vaatamisväärsustega. Kaluriküla Greetsiel - suurim spetsiaalsete Põhjamere krevettide või garneelide püügiks mõeldud purjepaatide sadam on turistile tõeliselt maaliline elamus. Kaksiktuulikutest, kanalitest ja viilkatustega majadest saame pildi omal käel ringi lonkimise käigus. Käime Pilsumi tuletorni ümbruses, mille lähedal vastupidiselt endisi mereveega üleujutatavaid ökosüsteeme soolaniitude näol taastada püütakse. Teele jääb kraavide ja kaitsetammide vahel asuvaid friisi külasid. Ööbimine taas Leeris.
6. päev Papenburgis asuva Meyer Werft kruiisi-laevaehitustehase külastus viib meid ookeanihiiglaste juurde. Näeme ehitusdokkides moodsate kruiisilaevade valmimist, mille vanemad õed-vennad Norra vetes ringi tuuritavad. Populaarne turistide külastuskoht on valmis saanud uue külastuskeskuse.
Sõit Amsterdami. Õhtune lend Amsterdam-Riia-Tallinn kell 18.35 – 00.05.
SOODUSHIND: 1190.-
REISI HIND: 1250.-
Reisi hind ja programm võivad veidi muutuda.
SOODUSHIND KEHTIB registreerumisel otse Perereisidest:
- registreerumisel enne 1.märtsi 2023
- meie korduvsõitjatele ja nende kaaslastele
- gruppidele alates 6 inimesest
REISI HINNA SISSE KUULUB:
- mugavustega Hollandi ja Saksamaa bussi kasutus, teemaksud ja bussijuhtide kulud kõigil reisipäevadel
- lennupiletid alla ära-antava pagasiga kuni 23 kg
- ööbimised *** ja **** hotellides koos hommikusöökidega
- kohalike giidide, matkajuhtide ja reisijuhi teenus ja tasud
- Spiekeroogi praamipiletid
LISATASU EEST:
- tervisekindlustus lisakaitsega
- lõuna-ja õhtusöögid omal käel selleks programmis jäetud ajal
- tasulised sissepääsupiletid
- Meyeri laevaehitustehase külastus 20.-
Teetseremoonia Leeris ja Büntingi teemuuseum 12.-
Samsoni maja sissepääs 2.-
Padumere matk 18.-
Jeveri lossikülastus 12.-
NB! Igal reisijal peab olema kaasas kehtiv pass või ID kaart!
Soovitame vormistada reisi-tervisekindlustuse koos COVID lisakaitsega.
INFO:
Reisibüroo Perereisid
Tartu Ülikooli 12, tel. 52 26 257, tel. 7 420 339, tel. 6313645
e-mail: info@perereisid.ee
www.perereisid.ee
REISI HIND: 1250.-
Reisi hind ja programm võivad veidi muutuda.
SOODUSHIND KEHTIB registreerumisel otse Perereisidest:
- registreerumisel enne 1.märtsi 2023
- meie korduvsõitjatele ja nende kaaslastele
- gruppidele alates 6 inimesest
REISI HINNA SISSE KUULUB:
- mugavustega Hollandi ja Saksamaa bussi kasutus, teemaksud ja bussijuhtide kulud kõigil reisipäevadel
- lennupiletid alla ära-antava pagasiga kuni 23 kg
- ööbimised *** ja **** hotellides koos hommikusöökidega
- kohalike giidide, matkajuhtide ja reisijuhi teenus ja tasud
- Spiekeroogi praamipiletid
LISATASU EEST:
- tervisekindlustus lisakaitsega
- lõuna-ja õhtusöögid omal käel selleks programmis jäetud ajal
- tasulised sissepääsupiletid
- Meyeri laevaehitustehase külastus 20.-
Teetseremoonia Leeris ja Büntingi teemuuseum 12.-
Samsoni maja sissepääs 2.-
Padumere matk 18.-
Jeveri lossikülastus 12.-
NB! Igal reisijal peab olema kaasas kehtiv pass või ID kaart!
Soovitame vormistada reisi-tervisekindlustuse koos COVID lisakaitsega.
INFO:
Reisibüroo Perereisid
Tartu Ülikooli 12, tel. 52 26 257, tel. 7 420 339, tel. 6313645
e-mail: info@perereisid.ee
www.perereisid.ee
|
|