SITSIILIA

Mandri-Itaalia "saapaninast" vaid 3 km kaugusel asub Vahemere suurim saar - Sitsiilia. Legendi järgi lÅ‘i KÅ‘igevägevam selle maa säravast päikesest, soojast puhtast merest ja hiiglaslikest mägedest. See päikeseline saar on nii omanäoline, et isegi Itaalias palju rännanud inimesel on vahel raske uskuda, et tegemist on ikka sama riigiga.
Reisihuviline leiab siit kõike: uhkeid barokk-katedraale ja templivaremeid, piltilusaid keskaegseid linnu ja rohelisi viinamarjaväljasid, suurepäraseid söögikohti ja omanäolisi kauplusi, sooja merevett ja tuliseid mägesid. Ning loomulikult sitsiillasi, kelles voolab nii mitme rahva verd, et isegi väliselt on neid raske itaallasteks pidada. Taust on sellel rahval tõepoolest kirev - Sitsiilia ajalugu on pikk, keeruline ja tihti seotud vägivallaga. Paljud võõrad on igatsenud vallutada seda, keset Vahemerd, paljude laevateede ristumiskohas asuvat saart - nii on ta kuulunud Kreekale, Roomale, Bütsantsile, siin on valitsenud araablased, normannid, hispaanlased. Isegi viikingid olevat oma sõjaretkedel Sitsiiliasse jõudnud - ehk on just seetõttu saareelanikud lõunamaalaste kohta harjumatult heleda pea ja siniste silmadega... 
Oma geograafilise asendi tÅ‘ttu pole saar olnud mitte ainult vallutusobjektiks, vaid ka Vahemeremaade inimeste kohtumispaigaks, sillaks Euroopa ja Aafrika vahel. KÅ‘rvuti elavad siin nii sirgete joontega kreeka arhitektuur kui ka rohkete kaunistustega barokkstiil. See saar on tulvil mineviku sündmusi. Ja selle kÅ‘ige keskel asub tÅ‘eline pärl - imekaunis Palermo. Sitsiilia idarannikul asub Etna – suurim siiani tegutsev vulkaan Euroopas. Etna poolt kannatada saanud mägilinnades näeme veel tänapäeval jälgi laavajõgedest ja aset leidnud maavärinatest. Suitsevad kraatrid annavad igapäevaselt märku vulkaani elusolekust. Idaranniku mägilinnad on Vahemere päraselt muretud ja rõõmsad. Samas erinevad need näiteks Kreeta mägiküladest oma värviliste toonide ja punaste kivikatustega, mis kohati isegi pisut Tallinna vanalinna meenutavad.
Kurikuulus sitsiilia maffia pole tänapäeval enam rohkemat kui lihtsalt ajalooline fakt, arvukaid turiste meelitavad siia nii ainulaadsed ajaloo- ja arhitektuurimälistesed kui ka vÅ‘rratu loodus. Ja siin on, mida vaadata. Kreeka perioodi meistriteosed ei jää alla isegi Kreeka enda mälestistele, "sitsiilia barokk" ja bütsantsi mosaiigid hämmastavad kujutlusvÅ‘imet, roheluse ja värvide rohkus vapustab, arvukad lossid ja kirikud jutustavad kesk- ja renessansiaja sündmustest ning Akropoli varemed meenutavad muistse hellenismi klassikalisi vorme. Kõik vallutajad on jätnud endast jälje ka Sitsiilia arhitektuuri.
Vaadata on sellel kaunil saarel palju - pealinn Palermo, ajaloolised Catania ja Sürakuusa, Agrigento ja Selinunte templid, muinasjutuline Taormina ja sealne kreeka-rooma teater, keskaegne kaluriküla Cefalu ja palju muud. Sitsiiliat ümbritsevad kolm merd - Türreeni, Joonia ja Vahemeri. Lausa lÅ‘pmatusse ulatuvad tihedalt rohelusega kaetud järsud kaljud, neemede ja kuristike vaheldumine on juba iseenesest kordumatu vaatepilt.
Ning meri! Puhas, soe ja hellitav - ta lausa lummab oma värvide mänguga, sillerdades taevasinisest tumesinise, peaaegu musta varjundini. Arvukad, kogu rannikut hÅ‘lmavad sukeldumiskeskused, annavad vÅ‘imaluse tutvuda meelikäitva veealuse maailma imedega.
Kohalikud toidud on ääretult maitsvad. Ja pole ka ime. Kes suudaks vastu panna tüüpilise sitsiilia köögi ahvatlustele? Praetud läätsekook, makaronid sardiinidega, küpsetatud kala, palju erinevaid kastmeid, maitseaineid pastale ja lihale - lihtsalt keele viib alla! Sitsiilia kööki iseloomustab mereandide rohkus: palju süüakse kala, krevette ja kaheksajalgu, kuid lisaks valmistatakse ainult sellele saarele omasel viisil juurvilju, kana- ja lambaliha ning maiustusi. Loomulikult ei puudu sitsiillaste toidulaualt ka traditsiooniline pasta kõikvõimalike kastmetega. Künklikel mäenõlvadel sooja päikese käes küpsenud viinamarjadest valmistatud vein on hea ja huvitava maitsega. Parim lauakaunistus on "frutta martorana". VÅ‘imatu on loobuda jäätisest ja kuulsast "kassatÅ‘st" - traditsioonilisest suhkurdatud puuviljaga kaunistatud kohupiimatordist. Ja loomulikult ei lahku keegi saarelt ilma kohaliku magusa veini pudelita.
Möödunud aegade unikaalsete mälestiste kÅ‘rval pakutakse turistidele ka traditsioonilisi käsitöötooteid. Suveniiride huvilistele pakuvad kohalikud meistrid suurt valikut käsitööd: keraamikat, tikandeid, pitse, omapäraseid hÅ‘bedast ja laavakivist ehteid. Kui maailmas on olemas paik, kus majad on kui muinasjutust, loodus nagu pildiraamatust, päike ja meri nagu postkaardilt, siis on see - Sitsiilia. Lisaks maitsev toit ja sõbralikud sitsiillased - puhkus sellel imelisel saarel on unustamatu!

RIMINI

Rimini asub Aadria mere rannikul, kaunistades „Itaalia saapa säärt”, ja on Aadria Riviera peamiseks osaks, ulatudes mitmekümne kilomeetrini. Turismi seisukohalt on kuurordi asukoht peaaegu ideaalne: siit on lihtne sõita ühepäevastele ekskursioonidele Rooma (~350 km), Veneetsiasse (~200 km), Firenzesse (~210 km), Pisasse (~300 km) ja San Marinosse (~22 km), lahkudes merest ja liivarandadest vaid lühikeseks ajaks.
Turismi areng Riminis on samuti üsna pika ajalooga. 19. sajandi keskel avati siin esimene privilegeeritute supelrand, kus nautis meresuplust ja puhkust Euroopa koorekiht. Rannikule ehitati moodsad villad ja eramud. 1907. aastal avas Riminis uksed kuulus Grand Hotel, mille leiate ka meie hotellide nimistust. Oma ajaloo jooksul on Grand Hotel näinud palju kuulsusi, kuid eriline koht on nende hulgas itaalia reþissööril Fellinil, kes sündis selles linnas. Suure armastusega ja väga oskuslikult on ta oma fi lmides kasutanud selle hotelli kordumatut atmosfääri.
1960.–70. aastatel saab Riminist suur kuurortlinn – euroopalik puhkusepealinn. Täna on siin kokku sadakond ööklubi, palju restorane, pizzeriaid, baare, spordirajatisi, veeatraktsioone, kauplusi ja moodsaid butiike. Linnas on ka oma delfi naarium ja koguni 14 parki. Kõige suurem neist – 25. aprilli park lausa upub rohelusse, ühendades sadamat linna ajaloolise keskusega. Suvel keeb elu Riminis ööpäev läbi. Kohalikes poekestes on võimalik ðopata isegi öösel, ja lõbustusasutused on avatud hommikuni. On ju Rimini linn, mis kunagi ei maga!