|
VENEETSIA JA VERONA
5 päeva
23.-27.oktoober 2012
Kultuurireis
... Teisipidi käänatud maailm. Vahel paistab õhk peakohal kindlam ja püsivam olevat kui muutlik vesi all. Ka näib maja olevat hakatud ehitama otsekui taeva vundamendilt alla vette. Mida kõrgemale, seda suuremaks läheb raskus, mida allapoole, seda õhulisem...
J.Semper ”Rännakud Itaalias” 1924.a.
1.päev Reis algab kogunemisega Tallinna lennujaamas kell 8.15. Air Balticu lend Tallinn – Riia – Veneetsia väljub kell 10.05 ja jõuab kohale kell 13.20. Hinna sees äraantav pagas: 1 ühik kuni 23 kg, lennukisse lubatakse 1 ühik kuni 8 kg. Lennuajad kontrollime enne reisi!!!
Veneetsias sõit ühistranspordiga lennujaamast Mestresse (reisi hinna sees). Majutus Mestre keskuse kõrge mainega hotellis*** Hotel Cris www.hotelcris.it (2-sed mugavustega toad, itaalia kohta väga viisakas hommikusöök). Põgus peatus hotellis ja seejärel sõidame üle pika maanteesilla tutvuma Veneetsia südamega, San Marco’ga (15 min bussiga; bussipiletid reisi hinna sees).
Jalutuskäik linnas annab meile esimese aimduse vaiadele ehitatud salapärasest laguunilinnast. Peatume Markuse platsil, mis on avar ja tore nagu tantsusaal, laeks taevas ja põrandaks mustrina laotud istria kivi. Meenutame, et Veneetsia muusika esiletõus algas 16. saj. teisel poolel ─ ajal, mil vabariigi majanduslik seis polnud enam nii hiilgav kui varem. Seda enam püüti kaduvat kuulsusesära kaunite kunstidega ülal hoida. Muusikaliseks keskuseks kujunes bütsantsliku ilmega Püha Markuse kirik, mille eripärane arhitektuur soodustas mitmekoori muusika loomist. Siin teenisid heliloojad Andrea ja Giovanni Gabrieli ning baroki geenius Claudio Monteverdi, kelle hauda Santa Maria Gloriosa dei Frari kirikus saame külastada. Veel seostub Veneetsia ühe kõige populaarsema helilooja Antonio Vivaldi nimega, kelle teenistuskohta ─ vaeslaste varjupaika Ospedale della Pieta´d ─ pole küll säilinud, kuid selle kõrval asuv 1740. a. uuendatud Pieta kirik pälvib meie tähelepanu.
Imetleme doodžide paleed, üle Suure Kanali paistvat Santa Maria della Salute kirikut, kanaleid ja lugematuid väikesi sillakesi; jalutame üle Ponte di Rialto, ühe kolmest Suure Kanali sillast.
2.päev Külastame doodžide paleed, Veneetsia võimu ja kuulsuse sümbolit ajast, mis merede kuninganna oli Euroopa uhkeim linn. Õhkamiste, õieti küll ohkamiste sild ühendab doodžide paleed vanglaga, mille ahastusest tulvil õhtustik on kontrastiks palee peenele ilule. Vaatame üle Püha Markuse kiriku, Veneetsia sõltumatuse sümboli, ning dramaatilise saatusega kellatorni. Jalutame läbi uskumatult keerulise tänavatelabürindi SS.Giovanni e Paolo kirikuni (Püha Johannese ja Pauluse kirik), mida võib pidada veneetslaste panteoniks, olles paljude doodžide ja partiitsiperekondade viimseks puhkepaigaks.
Järgnevalt viib vaporetto (veebuss) meid veelgi eriskummalisemasse maailma, S.Michele’le, surnute saarele, kuhu nukrad matusegondlid on sõidutanud Igor Stravinski ja Sergei Djagilevi, Jossif Brodski ja Luigi Nono.
Õhtupoolikul saavad soovijad külastada Galleria dell’ Accademia muuseumi ja imetleda Veneetsia suurimate meistrite – Bellini, Giorgione, Veronese, Tintoretto, Tiziani, Tiepolo, Canaletto – teoseid. Vaporettoga sõidame mööda Suurt Kanalit ühest otsast teiseni, et heita pilt rinnuni vette vajunud palazzode hääbuvale ja samas igavesele ilule. Võime mõttes ette kujutada, kuidas rikaste kaupmeeste ja ülikute lossides lõbutseti, kuidas kõlasid mitmehääsed seltskonnalaulud ja tantsumuusika, mis 16. saj alguses levisid juba trükitud kujul. Sellega tegeles Veneetsias asunud Ottaviano Petrucci noodikirjastus - üks esimesi omataoliste hulgas. Sõites Suurel Kanalil köidab meie tähelepanu Palazzo Vendramini, kus 13. veebruaril 1883. a. suri Richard Wagner.
3.päev Päev laguuni erinevatel saartel. Torcello saar, kust Veneetsia linn 1500 aastat tagasi alguse sai, on tänasel päeval peaaegu elaniketa. Ajahammas on aga halastanud saare hämmastavale vaimsele õhustikule: iidvana Santa Maria Assunata katedraali bütsansilikud mosaiigid, 11.sajandi ikka veel sirgeselgne kellatorn, piiskopi marmoriste, mille rahvasuu on ristinud hunnide kuulsa väejuhi järgi Attila trooniks jm.
Burano saar on romantiline kaluriküla, lustlik oma värvidekülluses, mõnus paik väikeseks hingetõmbeks. Saare au ja uhkus on luksuslik pits. See oli (ja on) kunstiteos ka veel siis, kui mujal Euroopas oli pits juba muutunud tööstustoodanguks. Burano saarel on 1706. a. sündinud. helilooja Baldassare Galuppi, (hüüdnimega Il Buranello) kes tegi karjääri Londonis ja Peterburis. Põhilise osa oma elust töötas ta Veneetsias doodžide kapelli juhina. Burano saarel võime kõndida temanimelisel peatänaval, mis viib Piazza Galuppile, kus asub helilooja monument.
Murano saarel on 1000 aastat valminud kuulus veneetsia klaas, mis kaunistas Euroopa kuningakodasid ja laguunielanike kodusid. Kuni 17.sajandini ei leidunud sellele võrdset terves Euroopas.
Õhtupoolikul saavad soovijad külastada veel mõnda huvitavat Veneetsia kirikut. Santa Maria Gloriosa dei Frari’sse on veneetslased matnud oma linna kuulsaid poegi. Siin puhkavad Antonio Canova (õieti küll tema süda), Claudio Monteverdi ja suur Tizian ise. San Rocco kirikus ja sellega ühes asuvas Scuola Grande di San Rocco’s võib taas vaimustuda Tintoretto suurepärastest maalidest.
Veneetsia kuulsad karnevalihooajad andsid tõuke ooperižanri arengule. 1637 avati Veneetsias maailma esimene vaba sissepääsuga ooperiteater. Just siit sai alguse kordusetenduste tava ja esialgne õukonnaooper muutus tänaseni toimivaks populaarseks lavakunstiliigiks. Võimaluse korral külastame La Fenice teatrit, mis 1996. a. juba teist korda hävines tulekahjus ja avati taas endisel kujul 2003.a.
4.päev Soovijatele väljasõidu päev Romeo ja Julia linna Veronasse (rongiga).
Shakespeare´i näidendist tuttavad paigad aitavad meile meenutada neid arvukaid heliteoseid, mis on loodud selle tragöödia ainetel: Gounod´ ooper Romeo ja Julia, Prokofjevi samanimeline ballett, Tšaikovski sümfooniline avamäng, Berliozi kantaat-sümfoonia jm. Maailma kuulsaima armastusloo kangelasi meenutavad Julia õhkamise rõdu ja Romeo maja, kuid veelgi enam püüavad pilku isevalitsejate Scalieride imelised, pitsilised, taevasse tõstetud sarkofaagid ja võrratu valik varajastest romaani stiilis kirikutest. Võimalus on lähemalt näha üht paremini säilinud Vana-Rooma amfiteatrit Verona Arenat.
Vaba õhtupoolik. Soovi korral võime jalutada kunagisse Veneetsia juudi getosse, sellessesamasse, mille järgi kõik sarnased paigad on nime saanud. 1516. aastal käsutati kõik juudid ühte piirkonda elama. Seda nimetati Getto Nuovo; siin toimus Shakespeare´i näidendi „Veneetsia kapmees“ tegevus. Tänapäeval elab siin juute vähe, kuid kvartali omapära on säilinud.
5.päev Mõned vabad hommikused tunnid.
Sõit lennujaama. Air Balticu lend Veneetsia – Riia – Tallinn väljub kell 14.40 ja jõuab koju kell 19.30.
REISI HIND: 490 EUR + Air Balticu lennukipilet 290 Eur = 780 EUR
Teatrietenduste ja kontserdiprogrammi kohta anname info esimesel võimalusel.
REISI HIND SISALDAB:
- ööbimine ***hotellis koos hommikusöökidega
- sõit lennujaamast linna ja tagasi
- vaporetto (veebuss) päevapiletid 2. ja 3. reisipäeval
- eestikeelsed ekskursioonid (giidi ja reisijuhi teenus kõikidel päevadel)
- kõikidel päevadel bussipilet Mastre – Veneetsia keskus ja tagasi
- lisaks muusikaalane eriprogramm (Maret Tomson)
LISATASU EEST tervisekindlustus, vaatamisväärsuste piletid, rongipilet Veronasse.
Vaatamisväärsuste hinnad anname infolehega enne reisi.
INFO: Perereisid Tartu Ülikooli 12; tel. 7420339 / 631 3645 / 522 6257e-mail pere@kiirtee.ee
| 
